APL
Allikas: Vikipeedia
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. Artiklid, kus ei viidata algallikatele, võidakse kustutada. |
| APL | |
|---|---|
| Paradigma | massiiv, funktsionaalne, struktureeritud, modulaarne |
| Väljalaskeaeg | 1964 |
| Looja | Kenneth E. Iverson |
| Arendaja | Kenneth E. Iverson |
| Tüüpimine | dünaamiline |
| Implementatsioonid | IBM APL2, Dyalog APL, APL2000, Sharp APL, APLX |
| Dialektid | A+, Dyalog APL, APLNex |
| Mõjutatud keeltest | matemaatiline notatsioon |
| Mõjutanud keeli | J, K, Nial, PPL, Q, MATLAB, Mathematica |
APL (nimetatud raamatu A Programming Language järgi) on interaktiivne massiiv-orienteeritud programmeerimiskeel ning integreeritud arenduskeskkond. Keel baseerub matemaatilisel notatsioonil ning loojaks on Kenneth E. Iverson.
APL'il on mitmed ebatavalised omadused:
- Ta on kompaktne, kasutades sõnade asemel sümboleid ning rakendades funktsioone kogu massiivile kasutamata eraldi väljatoodud tsüklit.
- Ta on lahendus-orienteeritud, rõhutades algoritmide esitust eraldiseisvana masina arhitektuurist ja operatsioonisüsteemist.
- Tal on vaid üks lihtne ja läbiv rekursiivse järjekorra reegel: funktsiooni parempoolne argument on kogu temast paremale poole jääva avaldise tulemus.
APL oli oluliseks mõjuriks tabelarvutuse ja funktsionaalse programmeerimise arengule, ning praegustele matemaatikaprogrammidele. Samuti on ta inspireerinud mitmeid hilisemaid programmeerimiskeeli.
[redigeeri] Hello, world
Hello world programm APL'is:
'Hello, world!'
