AHCI

Allikas: Vikipeedia

The Advanced Host Controller Interface ehk AHCI on Inteli loodud tehniline standard.

Spetsifikatsioon kirjeldab süsteemi mälu struktuure arvutiriistvara edasimüüjatele, et vahetada andmeid süsteemi mälu ja ühendatud salvestusseadmete vahel. AHCI annab tarkvara arendajatele ja riistvara disaineritele standardmeetodid SATA/AHCI adapterite jälgimiseks, konfigureerimiseks ja programmeerimiseks. AHCI on eraldunud SATA 3Gb/s standardist, igatahes paljastab see SATA lisavõimed (nagu hot swapping ja native command queuing), mida süsteemid saavad kasutada AHCI toe lisamisel.

Alates oktoobrist 2010 on praeguse spetsifikatsiooni versioon 1.3.

Töörežiimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud SATA-kontrollerid pakuvad erinevaid võimalusi töötamiseks: legacy Parallel ATA emulation, standardne AHCI režiim ja tootja spetsiifiline RAID-režiim. Intel soovitab valida RAID-režiimi nende emaplaatidel (võimaldavad ka AHCI'd) ja soovitavalt mitte kasutada AHCI/SATA-režiimi maksimaalsel kohanduvusel.[1] Legacy mode on tarkvara tagasiühilduvusmehhanism, mis lubab SATA-kontrolleril toimida operatsioonisüsteemides, mis ei ole SATA'ga ühilduvad või kus AHCI-draiver puudub. Legacy mode teeb operatsioonisüsteemi SATA'st teadlikuks.

Operatsioonisüsteemide toetatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

AHCI tugi on olemas alates Windows Vistast ja loomulikult uuemates Windowsites. Linux-põhistes operatsioonisüsteemides (alates kernelist 2.6.19), OpenBSD's (versioonist 4.1), NetBSD's, FreeBSD's, OS X's ja Solaris 10's (versioonist 8/07 ja uuemates).[2] DragonFlyBSD tugines oma AHCI rakendamisel OpenBSD'le ning lisas mõned laiendatud funktsioonid (näiteks portide kordamise tugi). Operatsioonisüsteemide vanemad versioonid nõuavad riistvarale konkreetseid draivereid, et toetada AHCI'd. Näiteks Windows XP AHCI'd vaikimisi ei toeta.

Uuematel arvutitel (eriti sülearvutitel) on kõvaketta kontroller vaikimisi seadistatud SATA/AHCI töörežiimi. Näiteks Windows XP, mis tuli välja aastal 2001, ei osanud sel hetkel keegi ACHI võimalusi ette näha. Seetõttu ei sisalda Windows XP installiplaat endas vajalikke SATA/AHCI draivereid. Lisadraiveritega on võimalik vastav tugi muidugi paigaldada.

Operatsioonisüsteemides nagu Windows Vista ja Windows 7 ei võeta pärast alglaadimist automaatselt kasutusele AHCI draiverit. Selline probleem tekib enamasti siis, kui AHCI oli operatsioonisüsteemi paigaldamisel välja lülitatud, sest siis ei laeta AHCI tuge. Automaatselt Windowsid AHCI'd ei konfigureeri. Kui SATA-kontroller on läinud hiljem AHCI-režiimi, tekib alglaadimisel veateade ja süsteem ei käivitu. Sel põhjusel soovitabki tarkvarafirma Intel lülitada sisse AHCI ja RAID'i enne operatsioonisüsteemi paigaldamist arvutisse.

Windows Vistas ja Windows 7 peaks olema see fikseeritud. BIOS'ses on enamasti AHCI vaikimisi välja lülitatud. Aga BIOS'e seadeid muutes võtab arvuti AHCI kasutusse peale taaskäivitust. [3]

Sarnane probleem võib tekkida ka Linuxil põhinevatel süsteemidel, sest AHCI draiver on ehitatud moodulina. Ning ei ole kaasatud kernelisse, seetõttu ei pruugi olla vastav moodul laetud initrd'sse (esialgsesse RAM-kettale). Lahenduseks tuleb ehitada uus initrd sisaldav AHCI mooduli. [4][5]

Üldised probleemid Windowsis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aktiveerides BIOSest AHCI, võib järgmisel Windowsi käivitamisel tekkida 0x7B sinine surmaekraan (lühendina BSOD) ehk viga. Enamasti tekib see sellest, et vajalikud SATA/AHCI-draiverid pole süsteemi paigaldatud. Selleks, et minna valutult üle AHCI režiimi, peab draiverid paigaldama enne, kui BIOSes AHCI sisse lülitada.
  • Windows Vista, mis on paigaldatud IDE-režiimis, võib pärast BIOSe seadistamist AHCI'le manada ette BSOD'i. Selleks, et aktiveerida AHCI sellistes süsteemides, peaksid kasutajad lugema juhiseid, mis leiduvad Microsoft Knowledge Base artiklis 922976.[6]

Üldised probleemid Linuxis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • AHCI kontroller ei tööta riistvaral AMD/ATI RS400-200 ning RS480 HBA'l. Tegemist on riistvaralise veaga. Selleks et AHCI tugi lisada, peab kasutaja kirjutama kerneli ehk süsteemituuma parameetritesse "pci = nomsi". Sarnane probleem on ka Nvidia nForce 560 kiibistikul.
  • AHCI kontroller ei suuda teha 64-bitiseid DMA ülekandeid riistvaral AMD/ATI SB600 HBA.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]