A.P. Møller-Mærsk

Allikas: Vikipeedia
A.P. Møller – Mærsk Gruppen
Asutatud 1904
Asutajad Peter Mærsk-Møller ja Arnold Peter Møller
Peakorter Kopenhaagen, Taani
Valdkonnad laevandus, transport, nafta, jaemüük
Käive 322,520 miljardit Taani krooni (2011)[1]
Puhaskasum 18,083 miljardit Taani krooni (2011)[1]
Töötajaid 117 000[1]
Tütarettevõtted APM Terminals, Maersk Drilling, Star Air jm
Koduleht http://www.maersk.com
Mærski peakontor Kopenhaagenis.

A.P. Møller – Mærsk A/S Grupp (tuntud ka kui Maersk) on Taani ettevõte, mille aktsiaid on noteeritud OMX-i[2][3] börsidel, mis tegeleb peamiselt transpordi ja energeetikaga. 2011. aasta märtsi seisuga on see maailma suurim konteinerlaevade haldaja.[4]

Maailma suurimate ettevõtete edetabelis Fortune Global 500 on A. P. Møller – Mærsk Group 154. kohal.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte loomine[muuda | muuda lähteteksti]

1904. aastal rajasid Peter Mærsk-Møller ja tema poeg Arnold Peter Møller firma A/S Dampskibsselskabet Svendborg (Aurulaevakompanii Svendborg). Firma esimene laev oli 2200 dwt-line aurulaev Svendborg. 1917. aastal valmis Mølleri Odensee laevatehas, kus oli võimalik ehitada kuni 40 000-tonniseid laevu. 1920. aastate alguseks kuulus firmale 18 laeva kogukandevõimega 30 000 tonni. 1928. aastast hakati reisijatevedu üle Atlandi ja kasutati esimest korda nime "Mærsk". 1930. aastate lõpuks oli firma laevastik kasvanud 46-aluseliseks. II maailmasõja jooksul võeti kõik Mølleri laevad liitlasvägede käsutusse, sõja lõpuks olid laevadest alles vaid pooled.[6]

Kiire laienemine 1950.–1960. aastatel[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aastatel tegeles kompanii suuresti laevaehitusega ja asutas teise, endisest suurema laevatehase, mis võimaldas valmistada kuni 200 000-tonniseid aluseid. 1960. aastate alguses hakkas ettevõte kiirelt laienema, omandades osaluse näiteks ettevõtete Roulunds Fabriker (autoosade valmistamine) ja F. Salling A/S (jaemüük). 1970. aastal alustas tööd Taani riiklik lennuettevõte Maersk Air, mis tegeles reisijateveoga aastani 2005.[6]

Maersk Oil and Gas ja DUC (Dansk Undergrunds Consortium)[muuda | muuda lähteteksti]

1962 andis Taani valitsus Møllerile ainuõiguse nafta ja maagaasi otsimiseks ning kaevandamiseks Taanis. Koostöös Royal Dutch Shelli ja Texacoga alustas Maersk Oil and Gas 1972. aastal kaevandmist. Kõrgajal pumpas DUC (Maerski, Shelli ja Texaco ühisfirma) päevas 500 000 barrelit naftat ja miljard kuupmeetrit maagaasi. 1970. aastate keskel omandas Maersk gaasiveoks vajalikud gaasitankerid.[6]

Konteinerlaevanduse sünd[muuda | muuda lähteteksti]

1973. aastal valmis Svendborg Maersk, Maerski esimene konteinerlaev. Konteinerite haldamiseks loodi firma kaubandusharu, millest kasvas hiljem välja tütarettevõte Maersk Logistics. Kuna konteinerlaevad oli vanadest laevadest oluliselt suurema tonnaažiga asuti ehitama uut kuivdokki, mis võimaldaks valmistada kuni 650 000 tonniseid laevu.[6]

20. sajandi lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

1982. aastal läks Møller kahe tütarettevõttega (Aktieselskabet Dampskibsselskabet Svendborg ja Dampskibsselskabet af 1912, Aktieselskab) Kopenhaageni börsile, kuid emaettevõte (A. P. Møller) jäi siiski perekonna omandusse. 1985 omandati Suurbritannia ettevõte Norfolkline, mis tegeles suuresti logistikaga, kuid haldas ka Mandri-Euroopa ja Suurbritannia vahelisi laevaliine. 20. sajandi lõpus omandati laevandusfirmad East Asiatic Co. ja Sealand. Pärast Sealandi omandamist sai firmast Maersk Sealand maailma suurim laevandusmagnaat.[6]

Tegevusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Meretransport[muuda | muuda lähteteksti]

Meretransport on Maerski suurim tegevusala, tegeletakse nii konteiner- kui ka tankervedudega. Konteinerveod moodustavad ligi poole kogu grupi aastakäibest.

Maersk Line[muuda | muuda lähteteksti]

Maersk grupi kõige suurem operatiivüksus Maersk Line on maailma suurim konteinervedude sooritaja, omades kokku 600 alust 3,8 miljoni TEU kogumahtuvusega.[7] Maersk E-klass laevad olid 2006. aastal 15 500 TEU-ga maailma suurimad konteinerlaevad. 2013 peaks valmima esimesed Triple-E kategooria konteinerlaevad, mis mahutavad kuni 18 000 TEU-d.[8]

Maersk Line on väga suurt tähelepanu pööranud keskkonnakaitsele, kasutades aastast 2009 n-ö slow steaming meetodit, mis kulutab ligi 59% vähem kütust kui klassikaline meetod. 2011. aastal katsetati koostöös Ameerika Mereväega Maersk Kalmaril biokütuseid.[9]

Väiksemad tütarettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks omab Maersk Grupp 37,5% firmast Höegh Autoliners, mis tegeleb mootorsõidukite meretranspordiga, ja 31% Lääne- ja Põhjamere suurimast logistika- ja transpordifirmast DFDS.

Konteinerterminalide haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Maerski tütarettevõte APM Terminals haldab kokku ligi 40 konteinerterminali 5 kontinendil. Firma hallatavate terminalide hulka kuuluvad näiteks Rotterdam, Los Angeles, Göteborg, Tallinn, Peterburi ja Shanghai. APM Terminalsi peakorter asub Haagis ning 2012. aastal oli ettevõtte käive 4,78 miljardit USD.[10]

Nafta ja maagaas[muuda | muuda lähteteksti]

Maerski üks suuremaid tütarettevõtteid on Maersk Oil and Gas, mis tegeleb nafta ja maagaasi kaevandamisega. Maersk Oil and Gas rajati aastal 1962, kui Taani valitsus andis Maerskile eksklusiivõigused Põhjamere Taani osast nafta ja maagaasi otsimiseks ning kaevandamiseks. Praegu puurib Maersk Oil and Gas suuresti Põhjameres, kuid väiksemal määral ka näiteks Kataris, Kasahstanis ja Brasiilias. Kokku puuritakse päevas 600 000 barrelit naftat ja ligi miljard kuupmeetrit maagaasi. Maersk Oil and Gasi tegevus toodab 22% kogu grupi käibest ning 68% kasumist.

Muud tegevusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Jaekaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Maersk omab 50% Dansk Supermarked A/S-ist. Kõnealune firma haldab 5 poeketti (Netto, Bilka jm) ja 1171 poodi kogu Skandinaavias. Dansk Supermarked A/S-i käive oli 2010. majandusaastal 10,7 miljardit USA dollarit.[1]

Lennundus[muuda | muuda lähteteksti]

Maersk Grupi tütarettevõte Star Air sooritab püsilepingu korras UPSile kaubalende. Star Airil on kokku 11 kaubalendudeks kohandatud Boeing 767t.

Aastatel 1970–2005 haldas A.P. Møller – Mærsk A/S Grupp ka Taani riiklikku lennufirmat Maersk Air, mis müüdi aastal 2005 Islandi investeerimisfirmale Fons Eignarhaldsfélag ja liideti Sterling Airlinesiga. 2008. aastal kuulutas Sterling Airlines välja pankroti.

Pangandus[muuda | muuda lähteteksti]

A.P. Møller – Mærsk A/S Grupp omab 20% ühest Skandinaavia suurimast pangast – Danske Bankist. Danske Bankil on harud 9 riigis ning kogu grupi aastakäive oli 2010. aastal 44,40 miljardit Taani krooni.[11]

Raudteetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Maerski tütarettevõte European Rail Shuttle B.V. tegeleb ISO-konteinerite raudteetranspordiga Rotterdami kaubasadamast Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Suur osa firma veostest tuleb Maerski teistelt tütarettevõtetelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 A. P. Møller – Maersk A/S. "A. P. Møller – Maersk Aastaraport 2010" (PDF) (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 20.04.2013.
  2. NASDAQ OMX Nordic: A.P. Møller – Mærsk A
  3. NASDAQ OMX Nordic: A.P. Møller – Mærsk B
  4. Alphaliner (15.02.2011). "Maersk seals lead with 18,000 teu vessels order" (PDF). Alphaliner Weekly Newsletter (inglise). Vaadatud 20.04.2013.
  5. Fortune Magazine (23.07.2012). "Fortune Global 500 edetabel (101–200)". Fortune Magazine (inglise). CNN Money. Vaadatud 20.04.2013.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 "A.P. Møller – Maersk A/S History" (inglise). Funding Universe. Vaadatud 20.04.2013.
  7. Maersk Line (04.07.2011). "Our Services: Vessels" (inglise). Vaadatud 21.04.2013.
  8. The hard facts Get in-depth, background information on the Triple-E. Dive into key facts about the energy efficiency, economy of scale and environmental improvements. worldslargestship.com
  9. "Maersk and the Navy Join Hands for Biofuels Testing" (inglise). Oilgae. 13.12.2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.01.2012. Vaadatud 21.04.2013.
  10. A.P. Møller – Mærsk A/S. "A.P. Møller – Mærsk A/S Interim Report: 3rd Quarter 2012" (PDF) (inglise). Lk 18–20. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2013. Vaadatud 20.04.2013.
  11. Danske Bank (10.02.2011). "Danske Bank Financial Results 2010" (PDF) (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. märts 2012. Vaadatud 20.04.2013.