Aškenazi juudid

Allikas: Vikipeedia
inglise Ashkenazi Jews
saksa Aschkenasim
vene евреи-ашкеназы

Aškenazi juudid (אַשְׁכְּנָז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.

Aškenazi Juutide asualad ja rahvastikutihedus 1881. aastal Euroopas. Tumedama värviga on märgitud kõige kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnad.

Praegusel ajal elavad aškenazi juudid põhiliselt Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis.

Aškenazi juutide traditsiooniline keel on jidiš. Tänapäeval on nad valdavalt teistele keeltele üle läinud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik juudid pärinevad Lähis-Idast, nad kujunesid vanas Mesopotaamias. Ca 2500 aastat tagasi jagunesid nad 2 gruppi, millest ühed suundusid Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse ja teine grupp jäi Lähis-Idasse. Ajaliselt langeb see aeg kokku Juudamaa ja Jeruusalemma 586. aastal, vallutamisega, Babüloonia valitseja Nebukadnetsar II poolt.

Mitmete maailma allikate ja ka juutide endi allikate alusel moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest just aškenazi juudid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]