3 Juno
.png) | |
| Orbiidi omadused | |
|---|---|
| Afeel | 3,35 aü (501 mln km) |
| Periheel | 1,985 aü (297,0 mln km) |
| Kaugus Maast | 1,04 aü (156 mln km) |
| Orbiidi ekstsentrilisus | 0,2562 |
| Tiirlemisperiood | 4,361 aastat |
| Füüsikalised omadused | |
| Mass | (2,7±0,24)×1019 kg |
| Pöörlemisperiood | 7,21 tundi |
| Pinnatemperatuur | ~163 K |
| Albeedo | 0,202 |
| Ajalugu | |
| Avastaja | Karl Ludwig Harding |
| Avastamise aeg | 1. september 1804 |
Juno (sümbol: .svg){kind=small}
) on kolmas asteroid, mis on avastatud Väikeste Planeetide Keskuse (Minor Planet Centre) kataloogisüsteemis.
Juno on üks suuremaid Asteroidide vöö planeete. 3 Juno on üks kahest suurimast S-tüüpi asteroidist (teine on 15 Eunomia). 3 Juno mass moodustab 1% kogu asteroidide vöö massist. Juno avastas 1. septembril 1804 Saksa astronoom Karl Ludwig Harding.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
3 Juno on saanud nime Rooma jumalanna Juno järgi. Tema planetaarsümbol on ③. Vanem sümbol, mida samuti vahel kohata võib, on ⚵.
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
3 Juno tiirlemisperiood on 4,36578 aastat. Juno on S-tüüpi asteroidide kohta ebatavaliselt peegeldav, mis võib viidata erinevatele pinnaomadustele. Kõrge albeedo selgitab suhteliselt suurt näivat tähesuurust väikeste objektide suhtes, mis ei asu Asteroidide vöö sisemises ääres. Junot peeti algul koos 1 Cerese, 2 Pallase ja 4 Vestaga planeediks. 1811 määras Schröter Juno diameetriks 2290 km. Juno väiksus ja ebakorrapärane kuju välistasid, et ta on kääbusplaneet. Juno orbiidid on Päiksele veidi lähemal kui Cerese ja Pallase omad. Juno orbiidit on ekstreemselt ekstsentriline. Junol oli teadaolevatest kehadest kõige ekstsentrilisem orbiit kuni 1854. aastani, mil avastati 33 Polyhymnia.
- Keskmine orbiidikiirus: 17,93 km/s
- Mass: 2,67 ×1019 kg
- Pinnagravitatsioon: 0,12 m/s²
- Pöörlemisperiood: 7,21 tundi
- Temperatuur: ~163 K, max 301 K (+28 °C)