31. Kaitsepataljon – Vikipeedia

31. Kaitsepataljon, 1941 – 1943 31. Politseipataljon, 1943 – 1944
Tegev	jaanuar 1941 – juuni 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	major Karl Kask major Paul Siegfried Lanno

31. Kaitsepataljon (saksa keeles Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 31) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeüksus.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljoniülem

major Karl Kask,
major Paul Siegfried Lanno,
1. kompanii,
2. kompanii,
3. kompanii,
4. kompanii.

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsepataljon (saksa Estnische Schutzmannschafts Abteilung 31), hilisem 31. Kaitsepataljon värvati Eesti SS-i kõrgema politseijuhi korraldusel vabatahtlikest väegrupi Nord tagalateenistuseks 1942 suvel Rakveres, märtsis 1943. aastal liideti pataljoniga kompaniid Omakaitse Viru maleva Rakverest, Kundast, Jõhvist ja Omakaitse Narva malevast.

Pataljoni ülesandeks oli rannakaitse Virumaal ja partisanide vastane võitlus Kirde-Eestis Eesti-Vene piiri läheduses.

Pataljoni staap ja 1. kompanii asusid Rakveres, ülejäänud kolm kompaniid Narvas. Pataljoni juurde kuulus ka autotranspordiüksus.

1944. aasta 29. jaanuarist 1944 asus 31. Eesti Politseipataljoniks (saksa Estnische Polizei Füsilier Bataillon 31) ümbernimetatud pataljon jalaväekindral Otto Sponheimeri grupi koosseisus Narva rindel ja Purtse juures rannakaitses.

1944. aasta 14. veebruaril osales osa pataljonist Meriküla dessandi likvideerimisel.

Pataljoni likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

31. Politseipataljon likvideeriti 1944. aasta juuni keskel. Pataljoni mehed jaotati 37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljoni vahel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

Eesti Teises maailmasõjas

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Võitluste osapooled		Lahingud			Ohvitserid
Saksamaa Soome	Nõukogude Liit	1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon	1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud	• Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing	Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks	NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas