2010. aasta Venemaa maastikupõlengud

Metsapõlengud Altai krais.

Suits Šeremetjevo lennujaamas Moskvas 7. augustil 2010

Piirkonnad 31. juuli seisuga, kus metsatulekahjud laienesid

2010. aasta juuli lõpus valitsenud erakordselt palav ilm ja põud põhjustasid kogu Venemaal, eriti aga riigi lääneosas, sadu maastikupõlenguid. Tulekahjude tekitatud rahalist kahju on hinnatud enam kui 15 miljardile USA dollarile. Moskva ja mitmed muud linnad mattusid nädalaks või pikemaks perioodiks põlengute suitsu alla.

Põhjused

Tulekahjude süttimisele aitas esmajoones kaasa asjaolu, et juba juuni keskpaigast saadik valitses mitmetes piirkondades 35-kraadine päevane temperatuur, mis kohati tõusis 40 kraadini. Riigi Euroopa osasse jõudis erakordne palavus juuliks.

Tulekahjude leviku täiendava põhjusena on nimetatud ka nõrka riiklikku metsajärelvalvet, mille olukorra halvenemises süüdistatakse 2007. aasta 1. jaanuaril jõustunud uut metsaseadust, mida Greenpeace tollal nimetas kuritegelikuks.

Wetlands International on avaldanud arvamust, et põlengute suure ulatuse peamine põhjus märgalade (endiste turbakaevanduste) kuivendamine. Turbarabade kuivendamine Venemaa keskosas sai alguse GOELRO plaani raames 1920. aastatel. Uus laine leidis aset 1970. ja 1980. aastatel, mil mustmullata piirkondade (Нечерноземья) kasutuselevõtmise kampaania käigus rakendati turvast väetisena.

Erakorraliste olukordade ministeeriumi esindaja sõnul on Moskva piirkonna turbapõlengute põhjuseks kümnendikul juhtudest turba isesüttimine, ülejäänud juhtudel aga inimfaktor -- sigaretiotsad ja tikud.

Kahjustused ja tagajärjed

Suurte põlengute tõttu kuulutas president riigi seitsmes regioonis välja eriolukorra – Moskva, Nižni Novgorodi, Rjazani, Vladimiri ja Voroneži oblastis ning Mari Eli ja Mordva Vabariigis.

Regionaalarengu ministeeriumi andmeil oli 6. augustiks metsatulekahjudes täielikult või osaliselt hävinud 127 asulat. 7. augusti seisuga oli registreeritud 53 inimese hukkumine tulekahjudes ning enam kui 1200 kodu hävimine. Tulekahjude poolt haaratud territooriumit hinnati enam kui 500 tuhandele hektarile.

Tagajärgede likvideerimine

Paljud välisriigid pakkusid Venemaale oma abi – Serbia, Itaalia, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan, Aserbaidžaan, Bulgaaria, Poola, Leedu, Iraan, Usbekistan, Venezuela, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti ja Soome.

Eesti abi ja toetus Venemaa kustutustöödele oli nii rahaline (1,56 miljonit krooni) kui ka materiaalne (saadeti kustutustehnikat (neli pumpa ja 10 kilomeetrit voolikuid)). Metsatulekahju ohvrite laste toetamiseks avas UNICEF Eesti Rahvuskomitee oma toetusarve.