1988. aasta Spitaki maavärin

Allikas: Vikipeedia
7. detsembri maavärina kaart
Purustatud hoone Leninakanis

Spitaki maavärin (armeenia keeles Սպիտակի երկրաշարժ) toimus Armeenia (tollase Armeenia NSV) põhjaosas kolmapäeval, 7. detsembril 1988, kohaliku aja järgi kell 11.41. Maavärina võimsus oli 6,8 palli Richteri skaalal ja selle maksimaalne intensiivsus Medvedev–Sponheuer–Karniku skaalal oli X ("laastav").

Maavärina piirkonnas esineb suuri purustavaid maavärinaid, see kuulub suurde aktiivse seismilise tegevuse vööndisse, mis ulatub Alpidest Himaalajani. Piirkonna seismilist aktiivsust seostatakse tektooniliste plaatide vastasmõjuga nende piiril ning konkreetse maavärina põhjuseks oli seismiline tegevus Spitakist veidi põhja pool.

Seismoloogid uurisid sündmuse mõju põhjalikult, sealhulgas põhi- ja järelvärinaid, ning olid paigaldasid piirkonda ajutised seismomeetrid enne 1988. aasta lõppu. Maavärinakindla ehituse eksperdid, kes uurisid kohalikke ehitisi, leidsid vigu kehvalt konstrueeritud kortermajades ja teistes hoonetes, mis olid rajatud Leonid Brežnevi stagnatsiooniajal. Eriti palju inimesi hukkus ja ehitisi purunes Spitakis, Leninakanis (nüüdne Gjumri) ja Kirovakanis (nüüdne Vanadzor). Tugevad purustused olid ka paljudes külades.

Vaatamata Külma sõja pingetele palus NSV Liidu juht Mihhail Gorbatšov Ameerika Ühendriikidelt ametlikult humanitaarabi juba mõni päev pärast maavärinat. See oli esimene niisugune abipalve pärast Teist maailmasõda. Kokku saatsid NSV Liidule olulises koguses humanitaarabi 113 riiki, sealhulgas päästevarustust, otsingurühmi ja meditsiinitarbeid. Päästetöödel osales 20 000 sõdurit ja 85 000 tsiviikaitsetöötajat, üle 2000 vabatahtliku päästja ning nelikümmend tuletõrjujat ja parameedikut USAst. Samuti koguti rahvusvaheliselt eraannetusi, abistasid ka valitsusvälised organisatsioonid. Abi transpordil oli kaks lennuõnnetust: hukkusid Nõukogude lennuk, mille pardal oli 78 päästetöötajat Aserbaidžaanist, ja transpordilennuk Jugoslaaviast. Ülesehitustööde heaks annetasid tulud ühest laulust Prantsuse heliloojad Charles Axnavour ja Georges Garvarentz ning ühe Suurbritannias avaldatud põhivoolu rokkansamblite kogumikplaadi autorid.

Maavärinajärgses ülesehitustöös osales ka Eesti. Muuhulgas projekteerisid Armeeniasse uusi hooneid Eesti arhitektid, näiteks ehitati Raul Vaiksoo kavandi järgi Leninakani peaväljaku äärne kultuurikeskus.

1990. aastal rajati USA pealinnas Washingtonis monument tänutäheks Armeeniale osutatud abi eest.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]