122 mm haubits 1938 M-30

Allikas: Vikipeedia
M-30 postamendil

122mm haubits mudel 1938 (M-30) (vene k 122-мм гаубица образца 1938 года) on enne Teise maailmasõja algust Nõukogude Liidus valmistatud ja sõja ajal massiliselt toodetud kerge välihaubits. On olnud pikalt relvastuses ka peale maailmasõda, kuid üldiselt tänapäevaks relvastusest maha võetud.

Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaliiber: 122 mm
  • Raua pikkus: 22 kaliibrit
  • Laskekaugus: 11,8 km
  • Laskekiirus: kuni 6 lasku/min
  • Kaal rännakasendis: 3100 kg
  • Pikkus: 5,9 m (rännakasendis)
  • Laius: 1,975 m
  • Kõrgus: 1,82 m
  • Pukseerimiskiirus: 50 km/h
  • Meeskond: 8

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1928. otsustati Nõukogude Venemaal välja töötada uus moodsam ja ka mootorveoks sobilikum välihaubits. M-30 töötas välja relvakonstruktor Fjodor Petrov ja see võeti relvastusse septembris 1939. Relvastusse võtmisele eelnes konkurss konstruktor V. Grabini poolt välja töötatud haubitsaga F-25, mis oleks olnud efektiivsem, kuid tootmises keerukam. Massiline tootmine algas 1940 ja lõpetati alles 1955. a. 1940-1945. a toodeti 16 887 ja kuni aastani 1955. a kokku 19 266 M-30 haubitsat. M-30 oli seega toodetuim ja kasutatavaim NSVL välihaubits 2. maailmasõja päevil. Lafeti baasil hakati hiljem valmistama 152mm välihaubitsaid D-1 ja laskeseadet kasutati ründesuurtükil SU-122.

Peale sõja lõppu jäi haubitsaid hulgaliselt relvastusse ja neid eksporditi ka 3. maailma riikidesse. 1960ndate algul vahetas M-30 välja uus 122mm välihaubits D-30. M-30 jäi siiski tänu ekspluatatsioonilihtsusele ja arvukusele vähesel määral relvastusse veel praktiliselt kuni sajandivahetuseni.

Kirjedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Raud, 2. Taandurmehhanism, 3. Kaitsekilp, 4. Sihtimisseadmed, 5. Urvik lukuga, 6. Rattad, 7. Lafeti haarad.

M-30 on lihtne ja väga töökindel suurtükiväerelv. Relval on sektorlukk, mida peeti relva valmistamise ajal kiillukust töökindlamaks. Lafeti tugev ehitus võimaldas paigaldada sellele sõja ajal ka võimsama 152mm haubitsa. Rattad on täiskummirehvidega, mis oli oma aja kohta kasulik lahendus, kuid pealesõjaaegses mõistes vähendas mobiilsust. Laskekaugus oli vähemalt võrdne ja algul isegi ületas omaaegseid kergeid välihaubitsaid ja seda hoolimata üsna lühikesest (22 kal) rauast ning ka suudmepiduri puudumisest. Relva kaal oli pisut suurevõitu, kuid see ei seganud vägedes efektiivset kasutamist. Pukseerimiseks oli algselt kasutusel ka väiksemate ratastega ja 3 istekohaga eelikvanker ning rakendit vedas tavaliselt roomiktraktor (näit Stalinets).

Eksponaadina Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

122 mm haubitsaid M-30 on Eestis teadaolevalt säilinud 3:

1 Ida-Virumaal postamendil elektrijaama lähistel,

1 Eesti Kaitseväe Tapa sõjaväelinnakus ja

1 Eesti Sõjamuuseumis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]