Ա

Allikas: Vikipeedia

Ա (väiketäht ա; nimetus այբ (ajb)) on armeenia kirja täht, vanaarmeenia tähestiku, traditsioonilise armeenia tähestiku ja reformitud armeenia tähestiku esimene täht.

Arvatakse, et see on saadud kreeka tähe α ülemise kaare äralõikamisel.

Tähtede Ա ja Բ nimetustest ajb ja ben on moodustatud armeenia keele sõna ajbuben 'tähestik' (sõna-sõnalt ' ajb ja ben').

Kirja vanimas variandis (jerkathagir) koosnes ajb kahest alt ühendatud vertikaaljoonest sabakesega. Suur- ja väiketäht erinesid ainult mõõtmetelt. Hiljem kujunes Ա-tähest kolme vertikaaliga variant ա. Esimesest sai suurtäht ja teisest väiketäht. Keskaegsetes käsikirjades on neil hulk variante. Üks ebatavalisemaid Ա-tähe vorme on nn ühejooneline ajb, mis koosneb ühestainsast madalast püstjoonest.

Tähe nimetus on lähedane kreeka tähe nimetusele "alfa" ning semi tähenimetusele "alef". Arvatakse, et nimetus pärinebki ühest nendest. Häälikumuutus toimus järgmise tähe Բ nimetuse ben mõjul.

Ա on armeeniakeelses tekstis kõige sagedasem täht.

Ա esineb tavaliselt sõna alguses või keskel, lõpus aga väga harva. Põhjus on see, et indoeuroopa algkeele lühike ja pikk a-häälik armeenia keeles sõna alguses ja keskel säilisid, aga sõna lõpus kadusid.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Арам Хачатурян. – Ереван, september 2008.