ʻAşabīyah
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
ʻAşabīyah (araabia keeles عصبية) on sotsiaalse solidaarsusena ilmnev inimestevaheline koosluste ja kaasluste aluseks olev seotus, suhtestatus ja sidusus.
Mõiste oli tuttav juba islami eelsel ajal, kuid sai tuntuks Ibn Khaldūni teosest "Muqaddimah", kus seda on esitatud inimühiskonna põhilise sidemena ja peamise ajalugu liikuma paneva motiveeriva jõuna. ʻAşabīyah ei pea tingimata olema nomaadne ega põhinema veresidemetel, pigem sarnaneb see Vana-Rooma klassikalise vabariikluse filosoofiale ja on seotud lojaalsusega.
See sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud side tagab ühtsuse ja grupi eneseteadvuse.[1] Sel juhul saab rääkida neile omastest üldistest ühiselu vormidest. Ühestes ilmingutes on see ilmnev algselt nii kogukonnavaimuna kui hõimlusena, kuid arenenumal kujul ka kaasaegse rahvuslusena (natsionalismi). Samuti on sellele lähedaseks kommunitarismi mõiste, mis toob esile vajaduse tasakaalustada üksikisiku õigused ja huvid ühenduse kui tervikuga. Väites, et üksikud inimesed (või kodanikud) on kujundanud kultuure ja väärtusi läbi oma kogukondade.
Tänapäeval on mõiste üldiselt analoogne solidaarsusega. Mõistel on ka negatiivne varjund, sest see võib viitada grupi lojaalsusele mis ei sõltu asjaoludest. Seda seoses nii kuritegevuse, rahvusliku terroristliku vabadusvõitluse kui ka partisanisõjaga. [2]
Sisukord |
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Turchin P. 2003. Historical Dynamics: Why States Rise and Fall. Princeton, NJ: Princeton University Press.
Välislink [muuda]
- Asabiyya: Re-Interpreting Value Change in Globalized Societies (inglise keeles)
