Šlokenbeka mõis

Šlokenbeka mõis (läti keeles Šlokenbekas muiža, saksa keeles Shlockenbeck) on mõis Lätis Engure piirkonnas Smārde vallas Milzkalnes.

Šlokenbeka mõisat on esmamainitud 1488. aastal, ent arvatavasti rajati mõis juba 1544. aastal, mil see oli Butlarite pere valduses. Hiljem on mõis kuulunud Shenkingitele, Putkammeritele, Brigenitele, Grothusidele, Medemitele, Bulmeringidele. 1848. aastast kuni võõrandamiseni 1920. aastal kuulus mõis Reckede perele. Pärast teist maailmasõda asus mõisas teetööliste baas. Tänapäeval asuvad seal Läti Teedemuuseum ja Milzkalne küla raamatukogu.

Algul oli mõis kasutusel kindlusena, aga 17. sajandil kaotas see sõjalise tähtsuse. Praegune peahoone püstitati klassitsistlikus stiilis hoonena kindlusemüüride vahele 1844. aastal. Mõisa restaureeriti 1980. aastal.

Mõisakompleksi müürid pärinevad 1544. aastast. 1677. aastal renoveeriti müüre ja lisati väravatorn. Sellest ajast on säilinud mõned aidad. 19. sajandist pärinevad lehmalaudad, tõllakuur ja viinaköök, kus kunagi toodeti suurel hulgal piiritust, mida eksporditi nii Inglismaale kui ka Saksamaale. Üks vanemaid mõisa osi on kelder. Veidi eemal asuvad mõisa kõrts ja veski. 1930. aastatel lammutati mitu kõrvalhoonet.

Vesiveski rajati 1780. aastal Slocene jõele. Selle juures asub tänapäeval väike hüdroelektrijaam.^[1]