Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika

Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika
Šiluva basiilika
Riik	Leedu
Asukoht	Šiluva
Ehituse algus	1766
Ehituse lõpp	1775
Esmamainimine	1457
Koordinaadid	55° 31′ 48,3″ N, 23° 13′ 29″ E

Kiriku sisevaade

Kiriku altar

Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika (leedu keeles Šiluvos Švč. Mergelės Marijos Gimimo bazilika) on kirik Leedus Raseiniai rajoonis Šiluvas, aadressil M. Jurgaičio g. 2. Kirikut kasutavad katoliiklased, see on ametlikult Basilica minoris. Aastast 2008 on sealne kompleks Leedu kultuurimälestiste nimekirjas.

Kirikuhoone

Praegune kirikuhoone ehitati Šiluvasse aastail 1766–1775. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist. Kirik on kividest laotud ja krohviga kaetud ristkülikukujuline hoone, seda liigendavad kaks torni. Hoone lõpeb kolmnurgakujulise apsiidiga. Apsiidi kõrval asuvad väike käärkamber ja kabel. Seest on hoone kolme lööviga, mida eraldavad piilarid. Kirikuaeda piirab kivimüür.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Šiluvasse rajati kirik 1. septembril 1457, kohaliku suurniku Andrius Zavisza toel oli hoone aastaks 1500 ka valminud. Zaviszad vahetasid aga usku ja nii muudeti sealne katoliku kirik aastal 1532 luteri kirikuks. Katoliiklased ehitasid omale aastal 1592 uue kiriku. Sellest tingitud koormuse tõttu hakkas asula katoliiklaste hulk kahanema, nad kaebasid protestandid oma vara ebaseadusliku hõivamise pärast kohtusse, aga tõendusmaterjali puudumisel jäi kirik pikaks ajaks Žemaitija piiskoppidele tagastamata.

Aastal 1608 või 1612 ilmutanud end kohalikele karjastele last süles hoidev neitsi Maarja, keda on kujutatud ka alevi vapil. Aastal 1622 õnnestus katoliiklastel viimaks kohtuprotsess võita ja neilt võetud maa tagastati sealsele kogudusele. Kuuldus ilmutusest levis üle kogu Leedu ja asula muutus palverännakute sihtpaigaks. Šiluva oli esimene paik Euroopas, kus aset leidnud neitsi Maarja ilmumist tunnustas ka Püha Tool.

Kohtuvaidluste tõttu jäi kirik hooldamata ja lagunes, nii olid luterlased endile juba aastaks 1594 uue kiriku rajanud. Tagastatud maale ehitati aastal 1627 uus kirikuhoone.

1627. aastal valminud kirikuhoone

Aastal 1627 valminud kirikuhoone oli pisike ja see oli valmistatud puidust. Peagi seda laiendati, hoone omandas ristikujulise põhiplaani. Aastal 1674 hoonet renoveeriti.

Vaatamata kohtuotsusele jätkusid katoliiklaste ja luterlaste tülid, mis paisusid aastal 1669 relvastatud kokkupõrkeks. Konflikt lahenes alles siis, kui luterlased aastal 1754 oma kihelkonna keskuse Kėdainiaisse üle viisid.

Kražiai jesuiitide kolleegiumi õpilaste eestvedamisel alustati aastal 1677 Šiluvas protsessioone. Alguses olid need omaalgatuslikud, aga aastal 1752 käskis piiskop Antanas Tiškevičius kihelkonna vaimulikel protsessioonide korraldamine enda peale võtta. Protsessioonid kestsid aastani 1763, seejärel need keelustati.

Praegune hoone

Vaade Šiluva basiilikale

Aastail 1766–1775 valmis vana hoone asemele praegune kirikuhoone. Kivist hoone rajamisel lammutati vanem hoone peaaegu täielikult, sellest on säilinud vaid altar. Hoone ehitas Tadas Bukota, interjööri rajas Tomas Podgaiskis. Praegune hoone pühitseti sisse 8.detsembril 1786.

Aastal 1892 tabas kirikut tulekahju. Põlesid tornid ja katus, sulasid üles viis tornides olnud kella ja orel. Maha põles ka kirikla.

Järgmisel aastal asuti kirikut taastama. Aastal 1896 sai kirik uued kellad ja uue oreli. Remonditööd lõppesid siiski alles aastaks 1925. Aastal 1957 taastas Ona Šmigelskienė kirikus olnud neitsi Maarja pildi. 1976. aastal andis paavst Paulus VI kirikule Basilica minorise staatuse.

Šiluva kabel

Vaade Šiluva kabelile

Pole teada, mil rajati esimene Šiluva kabel, aga aastal 1663 ehitati vana kaheksanurkse kabeli asemele uus ja suurem. See kõdunes ja tuli aastal 1804 lammutada. Uus kabel valmis aastal 1818. Aastal 1872 püstitati sinna ka altar, samuti rajati sinna marmorist neitsi Maarja kuju.

Neitsi Maarja auks korraldatud protsessioon Šiluvas

Uue, kivist kabeli projekt valmis aastaks 1906. Aastal 1912 hakati vahepeal seisatud projekti teostades paika, kus neitsi Maarja end ilmutas, ehitama praegust kabelit, mis valmis 8. septembriks 1924. 7. septembril 1993 pidas seal kabelis jutluse paavst Johannes Paulus II.

Neitsi Maarja kultus

Legendi järgi ilmutanud end aastal 1608 või 1612 kohalikele karjastele last süles hoidev neitsi Maarja, keda on kujutatud ka alevi vapil. Toona elanud Šiluvas saja aasta vanune pime vanamees. Kui ta ilmutuspaika viidi, saanud ta nägijaks ja talle meenus, et ajal, mil protestandid sealse kiriku varad endile võtsid, mattis koguduse viimane preester kiriku dokumendid ilmutuspaika suure kivi juurde maha. Dokumendid kaevati välja. Aastal 1622 õnnestus katoliiklastel nende abiga viimaks pikale veninud kohtuprotsess kirikuvarade asjus võita ja neilt võetud maa tagastati kogudusele. Kuuldus ilmutusest levis üle kogu Leedu ja asula muutus palverännakute sihtpaigaks, ilmutust tunnustas ka Vatikan.

Šiluva ümbruses sooritatakse palverännakuid tavaliselt septembris ja need kestavad 8–15 päeva. Šiluva õnnistatud Neitsi Maarja pidustused on üks tähtsamaid religioosseid pidustusi Leedu aladel. Väiksemaid palverännakuid sooritatakse seal ka iga kuu 13. kuupäeval.

Vahepeal keelustatud protsessioonid toimuvad seal taas aastast 1905.

Välislingid

• Šiluva kabel