Šiluva

Allikas: Vikipeedia
Šiluva

leedu Šiluva
žemaidi Šėlova
poola Szydłowo


Elanikke 635 (2011)[1]

Koordinaadid 55° 32′ N, 23° 14′ E
Šiluva (Leedu)
Šiluva

Šiluva on alev Leedus Raseiniai rajoonis, Šiluva valla halduskeskus. Alev asub Tytuvėnai regionaalpargi territooriumil. Alevi vanad venekeelsed nimed olid Шидловъ[2] ja Шидлово.[3]

Alevis on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastail 17601775 püstitatud katoliku kirik ja kabel aastast 1924.

Alevi nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt kandis asula nime Būda, selle kõrval hakkasid tekkima ka nimekujud Šilas ja Šilai. Aastal 1457 on sealse kiriku asupaika nimetatud Budo vel Szilos ('Būda või Šilas'). Hiljem muutus nimi leedu allikates Šilavaks.

Poola keeles, mis koos kalvinismi levikuga XVI sajandil hakkas mõjutama ka leedu keelt, kasutati nimekuju Szydłów. XX sajandi algul pani leedu keeleteadlane Antanas Salys leedukeelse Šilava kõrval kirja veel nimevariandid Šidlava ja Šidlavas.

Kuna asulal puudus ühtne nimekuju, siis muudeti esimese Leedu vabariigi ajal asula nimi Šiluvaks, aluseks võeti asula elanike seas käibel olnud nimekuju.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Šiluva asula tekkis XV sajandi algul söepõletajate asulana, nende varjupaikadest sai asula ka algse nime Būda. Aastal 1457 ehitati sinna kirik. Šiluvast sai alev aastal 1517. Ajal, mil alev kuulus protestantidest Zaviszadele, muudeti sealne katoliku kirik luteri kirikuks. Katoliiklased ehitasid omale aastal 1592 uue kiriku. Kuna uue hoone ehitamine oli majanduslikult koormav, hakkas asula katoliiklaste hulk kahanema, nad kaebasid protestandid oma vara ebaseadusliku hõivamise pärast kohtusse, aga tõendusmaterjali puudumisel jäi kirik pikaks ajaks Žemaitija piiskoppidele tagastamata.

Aastal 1608 või 1612 ilmutanud end kohalikele karjastele last süles hoidev neitsi Maarja, keda on kujutatud ka alevi vapil. Aastal 1622 õnnestus katoliiklastel viimaks kohtuprotsess võita ja neilt võetud maa tagastati sealsele kogudusele. Kuuldus ilmutusest levis üle kogu Leedu ja asula muutus palverännakute sihtpaigaks. Šiluva oli esimene paik Euroopas, kus aset leidnud neitsi Maarja ilmumist tunnustas ka Püha Tool.

Aastal 1627 valmis uus Šiluva kirik. Aastail 1760–1775 ehitati see põhjalikult ümber, praktiliselt kerkis vana kiriku asemele uus kirik ja vanast säilis vaid altar.

Aastal 1924 ehitati paika, kus neitsi Maarja end ilmutas, kabel. Nõukogude ajal oli Šiluva kohaliku kolhoosi keskasula. 1976. aastal andis paavst Paulus VI sealsele kirikule Basilica minorise staatuse. Aastal 1993 külastas alevit paavst Johannes Paulus II.

Neitsi Maarja kultus[muuda | muuda lähteteksti]

Legendi järgi ilmutanud end aastal 1608 või 1612 kohalikele karjastele last süles hoidev neitsi Maarja, keda on kujutatud ka alevi vapil. Toona elanud Šiluvas saja aasta vanune pime vanamees. Kui ta ilmutuspaika viidi, saanud ta nägijaks ja talle meenus, et ajal, mil protestandid sealse kiriku varad endile võtsid, mattis koguduse viimane preester kiriku dokumendid ilmutuspaika suure kivi juurde maha. Dokumendid kaevati välja. Aastal 1622 õnnestus katoliiklastel nende abiga viimaks pikale veninud kohtuprotsess kirikuvarade asjus võita ja neilt võetud maa tagastati kogudusele. Kuuldus ilmutusest levis üle kogu Leedu ja asula muutus palverännakute sihtpaigaks, ilmutust tunnustas ka Vatikan.

Šiluva ümbruses sooritatakse palverännakuid tavaliselt septembris ja need kestavad 8–15 päeva. Šiluva õnnistatud Neitsi Maarja pidustused on üks tähtsamaid religioosseid pidustusi Leedu aladel. Väiksemaid palverännakuid sooritatakse seal ka iga kuu 13. kuupäeval.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://statistics.bookdesign.lt/table_125_02.htm?lang=lt#rase_r
  2. Шидловъ. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 799 lk.
  3. Шидлово. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 39А (78) : Шенье — Шуйский монастырь. С.-Петербургъ, 1903., 557 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]