Šaakali päev

Allikas: Vikipeedia

"Šaakali päev" on inglise kirjaniku Frederick Forsythi 1971. aastal ilmunud spiooniromaan.

"Šaakali päev"
Autor Frederick Forsyth
Päritolumaa Suurbritannia Suurbritannia
Keel inglise
Žanr(id) thrillerid
spiooniromaan
Kirjastaja Hutchinson
Avaldamisaeg 1971
Lehekülgi 300

Teos võitis 1972. aastal Edgar Allan Poe auhinna ja Martin Becki auhinna. 1990. aastal Suurbritannia 100 parima kriminaalromaani valimisel võitis teos 17. koha ning viis aastat hiljem USA sarnasel valimisel 20. koha.

Eesti keeles ilmus teos 1989. aastal Enn Soosaare tõlkes.

Süžee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatu tegevus algab tõsielulise sündmusega 22. augustil 1962, kui Pariisi lähedal Petit-Clamartis üritab Prantsuse õhujõudude kolonel Jean-Marie Bastien-Thiry koos tema juhitud Prantsuse terroriorganisatsiooni OAS-i komandoga tappa Prantsuse president Charles de Gaulle'i, kes oli sama aasta juulis andnud iseseisvuse Alžeeriale, mis oli endine Prantsuse koloonia.

Atentaadikatse aga ebaõnnestub. Hiljem, 25. veebruaril 1963 röövitakse Münchenis OAS-i juht Antoine Argoud Prantsuse julgeolekuteenistuse poolt. Ta tuuakse Prantsusmaale ülekuulamisele. 4. märtsil mõistab Prantsusmaa Kõrgeim Sõjaväetribunal Bastien-Thiry surma ja nädal hiljem, 11. märtsil 1963 kell 6.40 hukatakse ta Pariisi lähedal Fort d'Ivry kindlusvanglas mahalaskmise läbi.

Seda kuuleb pealt Viinis peituv kolonelleitnant Marc Rodin, kes on OAS-is Argoud'i asetäitja. Koos kahe OAS-i kolleegi, André Cassoni ja René Montclairiga otsustavad nad pärast mitut OAS-i ebaõnnestunud atentaati palgata atentaati tegema välismaalase. Valik langeb blondile inglasele, kes on nõus atentaadi sooritama 500 000 USA dollari eest (tänapäevases vääringus umbes 2,4 miljonit dollarit). Tema varjunimeks saab Šaakal. Kuna OAS-il endal ei ole piisavalt raha, otsustatakse röövida panku.

1963. aasta suvel algabki Prantsusmaal suur kriminaalkuritegude laine. Röövitakse hulgaliselt panku, juveliiriärisid ja postkontoreid. Šaakal aga lendab Londonisse tagasi ja teeb atentaadiks ettevalmistusi. Ta hangib endale Suurbritannia passi, siis varastab kaks passi, ühe Taani vaimulikult ja teise USA üliõpilaselt.

Seejärel lendab Šaakal Brüsselisse ning tellib endale atentaadiks relva ja dokumendid. Edasi sõidab ta rongiga Pariisi, et valida välja atentaadi sooritamiseks sobiv koht. Pärast seda tuleb Šaakal Brüsselisse tagasi, et saada kätte relv ja dokumendid. Dokumendivõltsija üritab teda šantažeerida, mispeale Šaakal ta tapab. Siis lendab Šaakal tagasi koju Londonisse.

Samal ajal põgenevad Rodin, Montclair ja Casson ühte Rooma hotelli ja üürivad endale kaks viimast korrust. Prantsuse salateenistuses kirjutatakse fiktiivne telegramm, et meelitada üks Rodini poolakast ihukaitsja Viktor Kowalski Roomast lahkuma. Kowalski tulebki Marseille'sse, kus ta vahistatakse ja viiakse Pariisi ülekuulamisele. Enne surma suudab ta kõik ära rääkida, ning salateenistus saab Rodini plaani tükk-tükilt kokku panna.

De Gaulle aga, kuuldes Rodini plaanist, keeldub midagi muutmast, mispeale on Prantsuse julgeolekuteenistus sunnitud tegelema salaja.

Filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]