Łosk

Łosk
valgevene Лоск * / Łosk Losk vene Лоск Losk
Elanikke	192 (2009)
Koordinaadid	54° 16′ N, 26° 26′ E

Łosk (transkribeerituna Losk; leedu keeles Laskas) on küla (endine alev) Valgevenes Minski oblasti Vałožyni rajoonis Harodźki külanõukogus.

Külas on põhikool, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on linnamägi, õigeusu kirik aastast 1856 ja katoliku kirik aastast 1930. Kooli juures on muuseum, kus kajastatakse XVI sajandi trükikunsti ja Szymon Budny tegevust.

Ajalugu

Arheoloogiliste leidude põhjal saab väitam et Łosk asutati XI sajandil. Esimest korda on asulat kirjalikult mainitud siiski alles XIV sajandi lõpus. Łoskis asus XIV–XVIII sajandil puidust linnus. Alates XV sajandist kuulus see Kaributaitistele, sajandi lõpus läks see Mangirdaitiste valdusse.

XVI sajandi alguses läks Łosk Kiszkade valdusse, kes rajasid sinna kalvinistliku koguduse. Aastal 1574 asutas Jan Kiszka sinna trükikoja. Trükikoda kasutasid Szymon Budny juhitud ariaanlikud usureformaatorid oma trükiste välja andmisteks. Szymon Budnyst sai küla pastor ja Łoskist ariaanliku liikumise keskus. Lisaks anti trükikojas välja veel Andrzej Frycz Modrzewski ja Cyprian Bazyliku teoseid.

XVI sajandi lõpus sai Łoskist alev. 1630. aastatel müüs Stanisław Kiszka asula Vilniuse kapiitlile, selle valdusse jäi asula XIX sajandi lõpuni.

Poola jagamisel läks Łosk aastal 1793 Venemaa Keisririigi koosseisu. Alev hakkas kuuluma Vilno kubermangu. Kuni 1917. aastani oli Łosk Venemaa koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale, 1939–1991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. Aastal 1940 muudeti alev külaks.