Ērmaņi mõis

Allikas: Vikipeedia
Ērmaņi kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 31

Ērmaņi mõis (saksa keeles Knöringsfeld, varem Hermannshof, läti keeles Ērmaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ērmaņi mõisa mainiti esimest korda XVII sajandil. Algselt oli tegemist riigimõisaga. Pärast Põhjasõda sai mõisast Vorontsovide omand, aga aastast 1780 Vietinghoffide valdus. Toona oli sisuliselt tegemist Aluliina mõisa kõrvalmõisaga. Aastal 1872 (teistel andmetel 1874) ostsid mõisa Knorringid. Toona kasutati mõisa kohta ka rööpnime Knöringsfeld. Aastal 1903 ostsid mõisa Delwigid, nende kätte jäi see kuni võõrandamiseni.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli Aluliina mõisa ja selle kõrvalmõisade, sealhulgas ka Ērmaņi mõisa kogusuurus 1816. aastal 23 ja 5/8 adramaad, neile mõisadele allus 2011 mees- ja 2182 naishinge.[1]

Agraarreformi ajal aastal 1920 kuulus Ērmaņi mõisale 314 hektarit maad.[2]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Ērmaņi mõisa peahoone 2018. aastal

Mõisa klassitsistlik peahoone valmis aastal 1823, mil mõis kuulus Christoph Burchard von Vietinghof-Scheelile. Peahoone on puidust, fassaadi ehib sammastega portikus, mille kohal on väike tornike. Pärast võõrandamist kuulus hoone Alfrēds Prauliņšile, Nõukogude ajal hoone riigistati. Algul asus hoones meierei, hiljem rajati sinna aga korterid. Häärber on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.[3]

Mõisa juures kasvab looduskaitsealune Ērmaņi tamm.[4]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 allus mõisale üks karjamõis: Ponkull.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 279.
  2. Latviešu konversācijas vārdnīcas XIII sējuma 25553-25554 slejas. Rīga: 1935.-1936.
  3. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 104.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]