Ümera lahing

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1210 toimunud tuntud lahingust; teise Ümera lahingu kohta vaata artiklit Ümera lahing (1223)

Ümera lahing
Osa Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest
Toimumisaeg 1210
Toimumiskoht Valmiera lähedal, Läti
Tulemus Eestlaste võit
Osalised
eestlased sakslased
liivlased
latgalid

Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas.

1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu (läti keeles Cēsis) vallutamine. Võnnust oli selleks ajaks saanud Mõõgavendade ordu tähtis tugipunkt ja peamine lähtekoht ordu rünnakutel Eestisse.

Võnnut piirati kolm päeva. Neljandal kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma Beverini tee ääres asuva järve kaldal .Sakslastele jäi aga mulje, et eestlased põgenevad ning sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi ruttas eestlastele järele. Ümera juures mõlemal pool metsas, seadsid eestlased end võitlusvalmis. Nii jooksid vastased otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning eestlased ründasid neid ootamatult kõikidest külgedest. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse.

Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu võidukast lahingust üle kogu Eesti ja kutsusid kõiki üles ühisele tegevusele vallutajate vastu. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises.

Eesti kirjanduses kajastab Ümera lahingu sündmusi Mait Metsanurga romaan "Ümera jõel".