Ümaralehine kellukas

Campanula rotundifolia
Ümaralehine kellukas
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Astrilaadsed Asterales Sugukond: Kellukalised Campanulaceae Perekond: Kellukas Campanula Liik: Ümaralehine kellukas
Ladinakeelne nimetus
Campanula rotundifolia

Ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia) on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Eestis on ümaralehine kellukas tavaline.

Kellukas kasvab kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Siberis ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Kellukas kasvab 16–40 cm kõrgeks.

Juurmised lehed on ümaralehisel kellukal tumerohelised, pika rootsu ja ümmarguse lehelabaga, tavaliselt peensaagja servaga. Õitseajaks on need tavaliselt juba kuivanud. Varrelehed on kitsad, süstjad.

Viljaks on kapsel 3–4 seemnega. Seemned vabanevad siis, kui kapsel lagunema hakkab.

Kasvab kuivematel niitudel.

Liik on väga vormirikas. Diploidsed taimed on kogu Euroopas laialt levinud. Briti saartel esineb nii tetraploidseid kui isegi heksaploidseid isendeid.

Õis on harilikult 5 sümmeetriateljega, harilikult kahvatusinine, ehkki esineb ka valgeid, roosasid ja lillasid õisi. Õielehed on õiepõhja lähedal pisut heledamad kui otstest. Õied on 15 mm pikad ja paiknevad kas üksikult või mitmekaupa pikkade peente varte otsas. Õisi tolmeldavad mesilased, kuid nende puudumisel võib õis ka ise ennast tolmeldada. Taim õitseb maist septembrini.

Kõik taime osad eritavad valget piimmahla, kui taim murtakse.

Kui taim on juba kasvama läinud, siis kasvab ta kõrges rohus täitsa kenasti, aga kasvama hakkamiseks on tal vaja vaba kohta, kus juurduda. Lihtsalt rohu sees ta eriti ei idane. Küll võib ta kasvama minna müüri- ja kivipragudesse, luidetele ja muudesse sellistesse kohtadesse, mis teistele taimedele ei meeldi.

Katoliiklikes maades on ümaralehine kellukas pühendatud Pühale Dominicusele.