Ülo Jõgi

Allikas: Vikipeedia

Ülo Jõgi (12. märts 1921 Tallinn14. mai 2007 Tallinn) oli eesti sõjaväelane ja luuraja, Erna salga üks liikmetest.

Ülo Jõgi lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi ja astus Tallinna Tehnikaülikooli. 1940. aasta märtsis põgenes ta kolme kaaslasega suuskadel üle jää Soome, et osaleda Talvesõjas. Sökö saarel omandas raadiotelegrafisti oskused ja kutse. 1940 võitles Norra armees Saksamaa okupatsiooni vastu. Juulis 1941 saadeti ta koos Erna salgaga langevarjuritena Eestisse, kus nad saatsid luurajatena teateid Soome.

Saksa okupatsiooni ajal töötas Ülo Jõgi õpingute kõrval Tallinna raekojas. Ta põgenes märtsis 1943 koos abikaasaga mobilisatsiooni eest Soome, kus astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke.

Juulis 1944 naasis radistina Eestisse. Peagi alanud uue nõukogude okupatsiooni tõttu tagasisõiduvõimalust enam polnud. Ta arreteeriti 11. detsembril 1944 süüdistatuna spioneerimises Inglismaa kasuks ja kaks aastat hiljem määrati sunnitööle Siberisse. Vangistuskohtadena tuli olla Uhtas ja Intas. Abiellus Aili Jürgensoniga. 1971. aastal pöördus Ülo Jõgi tagasi Eestisse. Kuna neid ei lubatud elada Tallinnas rajasid kodu Keilasse ning olid aastaid laskespordi eestvedajad. Nende poeg Ilmar Jõgi on Eesti Põlevkivi juhatuse esimees.

Pärast Eesti taasiseseisvumist osales Erna seltsi töös. Oli Erna seltsi aupresident.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]