Ülo Kurvits
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2020) |
Ülo Kurvits (28. aprill 1920 Tartu – 16. veebruar 2006 Tallinn) oli eesti jurist ja tõlkija.
Ülo Kurvitsa isa Aleksander Kurvits (1885–1970) oli Eesti pedagoog ja sordiaretaja.[viide?]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
1927–1932 Tartu linna XV algkool[viide?]
1932–1937 Tartu Poeglaste Gümnaasium [viide?]
1937–1945 Tartu Ülikool õigusteaduskond [viide?]
1946–1949 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, aspirantuur[viide?]
Ülo Kurvitsa esimese kandidaaditöö teema oli "Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajalugu", mida aga juba järgmisel aastal peeti ideoloogiliselt väheütlevaks. Uueks teemaks määrati "Õigusteaduse traditsioonilise koolkonna reaktsiooniline olemus". Aastapäevad hiljem, kui Aleksandrovi raamat "Lääne-Euroopa filosoofia ajalugu" sattus terava kriitika alla, arvati ka ta teise dissertatsiooni teema ideoloogiliselt sobimatuks.[viide?]
Aspirantuuripäevil ning seejärel õppeosakondades töötades pidas õppeülesande täitjana loenguid riigi ja õiguse ajaloo ning riigi ja õiguse teooria alal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna üliõpilastele. [viide?]
1938. aasta sügissemestril astus korporatsiooni Rotalia, värvid sai 1. mail 1939 professor Jüri Uluotsa käest.[viide?]
Korporatsiooni Rotalia tegevuse taasalustamisel 1988. aastal oli magister colorum.[viide?]
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
1944–1945 Tartu linna täielik keskkool, õpetaja
1945–1949 Tartu Ülikool, õigusteaduskonna riigi ja õiguse ajaloo kateeder, vanemlaborant
1949–1950 Tartu Ülikool, õppeosakonna ülema abi
1950–1951 Tartu Ülikool, õppeosakonna ülema kohusetäitja
1951–1952 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, õppeosakonna juhataja
1952–1989 Eesti Teaduste Akadeemia, Toimetus- ja Kirjastusnõukogu, teadussekretär
1952–1989 Eesti Teaduste Akadeemia, Presiidiumi kirjastusosakond, juhataja.
1989–1991 Eesti Teaduste Akadeemia, Presiidiumi kirjastusosakond, vanemtoimetaja
Sõjaväes teeninud pole ja parteidesse kuulunud ei ole.
Publitsisti, tõlkijana ja toimetajana[muuda | muuda lähteteksti]
Juba gümnaasiumipõlves ilmusid tollases Õpilaslehes ja kooliajakirjas Iil tema sulest artiklid lennunduse ajaloost.[viide?] 1970. aastatest alates on avaldanud rohkesti lennundusloolisi artikleid ka ajakirjades Horisont, Kultuur ja Elu ning Tehnika ja Tootmine, samuti kalenderteatmikes.[viide?] Tema tõlgitud on lennunduse alal Gerhard Wissmanni "Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani" ja tema toimetatud on Ants Künnapuu raamat "100 õhusõidukit".
Oma põhitöö kõrvalt tõlkis vene, saksa ja inglise keelest kokku 15 raamatut, sh Francis Chichesteri "Mere ja taeva üksinduses", Heinz Siegerti "Seal, kus Apollo elas", Arkady Fiedleri "Küla Madagaskaril", Gerald Durrelli "Joobnud mets. Sahisev maa", Irving Stone'i "Jack London", Otto von Kotzebue "Reis ümber maailma", Anna Jürgen "Sinine lind", Boris Ljapunov "Rakett", Karl Gilzin "Homse päeva taevas", Ruth Seydewitz, Max Seydewitz "Daam hermeliiniga", Juri Promptov "Tjan-Šani mägedes", John Desmond Bernal "Teadus ühiskonna ajaloos", Gerhard Wissmann "Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani" jt.
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- Emakeele selts
- Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
- Enne sõda oli Tartus asunud Akadeemilise Anglo-Eesti Ühingu liige.
- Eesti Looduseuurijate Selts
- Korporatsioon Rotalia[viide?]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Abikaasad Niina Kurvits (sündinud Kuusik; 12.06.1924 Tallinn – 14.06.1984 Bulgaaria) oli tantsija ja balletipedagoog ja Lilian Laur-Kurvits (22.02.1927 Tallinn – 24.07.2016 Tallinn) oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tütar Aleksandra Kurvits-Vahter on filoloog. Õde Virve Tiirmaa (sündinud Kurvits 25. veebruar 1925 Tartus) on arhitekt.[viide?]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maali autor on Kuulo Vahter