Üldine õhuringlus

Allikas: Vikipeedia
Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel
Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem

Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral.

Päikesekiirguse mõjul soojeneb maapind sõltuvalt päikese kiirte langemisnurgast.

Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus on päike terve aasta jooksul väga kõrgelt ja kaks korda aastas on päike seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi. Õhk saab maapinnast soojust, soojeneb ja tõuseb üles, tekkib madala õhurõhuga vöönd.

Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Seda soodustab ka polaaralade valge lume ja jääga kaetud pinnas. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.

Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. Coriolisi efekti mõjul muutub tuulte suund läände ja nimetatakse need idatuulteks.

Liikudes ekvaatori poole saab õhk üha rohkem soojust, soojeneb ja tõuseb üles, mistõttu tekib parasvöötmes madala õhurõhuga vöönd.

Ekvaatori kohalt liigub õhk troopika suunas ning kuna on ta külm ja raske, langeb ta 30-tel laiuskraaditel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine toimub mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub tuulte suunad Coriolisi efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled.

Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidevad.

Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid jms.

Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne.

Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist.