Ühistuidentiteedi deklaratsioon

Allikas: Vikipeedia

Rahvusvahelise Ühistute Liidu poolt avaldatud ühistuidentiteedi deklaratsioon defineerib ja suunab kogu maailma ühistuid. See sisaldab ühistute määratlust teatava organisatsioonina, ühistute põhiväärtusi ja kehtivaid printsiipe, mis suunavad ühistute tegevust. Viimane deklaratsioon avaldati aastal 1995 ja see sisaldab uuendatud versiooni Rochdale'i ühistegevuse printsiipidest, mis avaldati juba aastal 1844.

Definitsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistu on vabatahtlikult ühinenud inimeste iseseisev ühendus, mis on loodud selleks, et rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning soove ühises omanduses oleva ja demokraatlikult juhitava ettevõtte kaudu. [1]

Väärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistute põhiväärtusteks on eneseabi, vastutusvõime, demokraatia, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Traditsiooniliselt on ühistulise liikumise rajajad pidanud oluliseks ausust, avatust, sotsiaalset vastutust ja hoolivust teiste inimeste suhtes. [1]

Printsiibid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Ühistu liikmeks astumine on vabatahtlik ja lubatud kõigile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pole lubatud kedagi diskrimineerida (lähtudes nt sotsiaalsest seisundist, soost, rassist, poliitilistest või usulistest veendumustest) kuid võib paika panna reeglid, millise geograafilise piirkonna inimestele ühistu on loodud ning kehtestada liikmetasu. [1]

2. Demokraatlik juhtimine ja kontroll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistud on demokraatlikud organisatsioonid, mida juhivad nende liikmed, kes osalevad eesmärkide ja sihtide püstitamisel ning otsuste vastuvõtmisel. Liikmed võivad rakendada ka esindusdemokraatiat ja valida endale esindajad, kuid vaatamata sellele on otsedemokraatia ühistus olulisema tähtsusega. [1]

3. Liikmete majanduslik osalus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liikmed annavad õiglase panuse ühistu kapitali ja teostavad selle üle demokraatlikku kontrolli. Osa sellest kapitalist on ühistu ühine vara. Dividendid, mida liikmed saavad liikmeksoleku tingimuseks olevalt osamaksult, on piiratud või neid ei maksta. Liikmed jaotavad ülejäägi (kasumi) järgmiste eesmärkide jaoks:

  • ühistu arendamine ja reservide kogumine;
  • liikmetele kasumi jagamine vastavalt sellele kui palju nad on ühistu teeneid kasutanud;
  • muud liikmete poolt heakskiidetud tegevused.

4. Iseseisvus ja sõltumatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistud on iseseisvad, ennast aitavad organisatsioonid, mida juhivad nende liikmed. Kui ühistu teeb kokkuleppe teise organisatsiooniga (või valitsusega) või kui kogutakse kapitali välistest allikatest, siis tehakse seda tingimustel, et säilib ühistu demokraatlik juhtimine ja iseseisvus.

5. Haridus, koolitus ja teavitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistud pakuvad liikmetele ja töötajatele haridust ning koolitusi, et nad saaksid efektiivselt ühistu arengule kaasa aidata. Nad informeerivad avalikkust - eriti noori ja arvamusliidreid, ühistute olemusest ja kasulikkusest.

6. Koostöö teiste ühistutega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistud tugevdavad ühistegevuslikku liikumist tehes omavahel koostööd kohalikul, rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.

7. Hoolimine kogukonnast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistud töötavad oma kodukoha jätkusuutliku arengu heaks liikmete poolt heakskiidetud juhtnööride järgi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 International Co-operative Alliance. Statement on the Co-operative Identity. 26.05.2007. Kasutatud 27.12.2010. (inglise)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]