Ühekroonine meenemünt (1999)

Üks kroon
(Eesti)
Väärtus	1 kroon
Kaal	5,0 g
Läbimõõt	23.25 mm
Serv	Katkendlikult rihveldatud
Materjal	Cu89Al5Zn5Sn1
Vermitud	1999
Tiraaž	100 000
Avers
Kujundus	pääsuke
Kujundaja	Mati Karmin
Revers
Kujundus	laululava
Kujundaja	Mati Karmin

See 1999. aastal vermitud 1-kroonine meenemünt on pühendatud 130 aasta möödumisele I üldlaulupeost 1869. aastal.

Tegemist on meenemündiga mida vermiti 100 000 tk, ehkki esialgne planeeritud maksimumtiraaž oli 130 000, mis on tiraažina märgitud ka mündi pakendil. Münt on poskaardi suuruse lehe keskel, läbipaistvast plastikust katte all (nii et mündi mõlemad küljed on nähtavad). Mündid on vermitud Leedu Rahapajas ning neid müüakse Eesti Panga muuseumis hinnaga 4 eurot tükk.

Münt on eriline selle poolest, et see on üks väheseid Eesti münte, millele ei ole kolme lõvi või riigivapi kujutist, samuti on see on esimene (ja seni ainus) Eesti mitteväärismetallist meenemünt, mis ei ole mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes.

Kujundus

Mündi ja selle pakendi on kujundanud skulptor Mati Karmin. Münt on kuldkollast värvi ning kaalub 5 grammi, läbimõõt on 2,325 sentimeetrit ning selle serv on katkendlikult rihveldatud.

Avers

Mündi esiküljel on pääsuke mille kohal on legend "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1999".

Revers

Mündi tagaküljel on Tallinna laululava kujutis mille all nimiväärtus "1 kroon".

Pakend

Pakendi ühel küljel on kaasaegse laulupeo ajal tehtud Tallinna laululava pilt, teisel küljel on Tõstamaa laulukoori pilt aastast 1865, Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles ning mündi vermimise andmed. Pühenduse eestikeelne teks on:

130 aastat on Eesti laulupidudel lauldud - nii murest kui rõõmust, vabaks saamisest ja vabadusest. Olgem koos, vabadena ja lauldes.

Vaata ka

• 1933. aasta X üldlaulupeole pühendatud meenemünt
• 1934. aasta ühekroonine münt
• Ühekroonine münt (hõbedavärviline)
• Eesti Vabariigi meenemündid
• Eesti kroon