Ühekroonine münt (1933)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
| Üks kroon | |
|---|---|
| (Eesti Vabariik) | |
| Väärtus | 1 kroon |
| Kaal | 6 g |
| Läbimõõt | 25,25 mm |
| Serv | rihveldatud |
| Materjal | Ag50Cu35Zn10Ni5 |
| Vermitud | 1933 |
| Tiraaž | 350 000 |
| Avers | |
| Kujundus | Eesti Vabariigi suur riigivapp |
| Kujundaja | Georg Westenberg |
| Revers | |
| Kujundus | Laulupidu |
| Kujundaja | Günther Reindorff |
1933. aastal vermitud ühekroonine münt on Eesti Vabariigi seni viimane igapäevases käibes kasutamiseks mõeldud hõberaha. Tegemist on meenemündiga, mis anti välja X üldlaulupeo puhul. 1934. aastal vermitud ühekroonised valmistati alumiiniumpronksist.
Analoogiliselt Tartu Ülikooli mälestusmündiga kadus see münt kiiresti käibelt: rahvale kujundus meeldis ja need jäeti mälestuseks. Et vältida järsku rahahulga suurenemist, tuli selle meenemündi kasutamine seadusliku maksevahendina lõpetada – nii oligi see münt rahana kasutusel vaid veidi üle nelja ja poole aasta, 20. juunist 1932 kuni 1. veebruarini 1937.
Kujundus[muuda | muuda lähteteksti]
Münt on hõbedast värvi ning kaalub 6 grammi, läbimõõt on 2,525 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Numismaatikute hulgas on münt tuntud kui "Laulupidu".
Avers[muuda | muuda lähteteksti]
Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1933".
Revers[muuda | muuda lähteteksti]
Mündi tagaküljel on kandle kujutis mille taustaks laululava ning selle all nimiväärtus "1 kroon". Kandle kohal on legend "ÜLDLAULUPIDU" ning selle kõrval aastaarvud "1869" (vasakul) ja "1933" (paremal).
Erimid[muuda | muuda lähteteksti]
Mündist on teada ka üks erim, nn "pikk V" – sõnas "VABARIIK" oleva "V" tähe parempoolse "haru" kohal on mündi äärisel münditempli veast põhjustatud väljaulatuv mõhn. Lisaks sellele on mündist veel ka paar varianti, mida erimiks ei loeta. Nende puhul on vapipoolel vasaku tammeoksa välimise leherea teise lehepaari (rõhutan sõna paar) vasem leht servaga kokkupuutes ning teine variant on templimõra, mis jookseb osaliselt läbi vasaku tammeoksa ning jätkub sõnas EESTI. Samad variandid võivad esineda ka koos. Ühtlasi võib neid kohata erimiga "pikk V" müntidel.