Komsomol
 |
See artikkel räägib organisatsioonist; kino kohta vaata artiklit Illusioon (kino) |
| Komsomol (ÜLKNÜ) | ||
|---|---|---|
| Всесоюзный коммунистический союз молодёжи (ВЛКСМ) | ||
 |
||
| Esimees | ||
| Peasekretär | ||
| Pressiesindaja | ||
| Asutamine | 29. oktoober 1918 | |
| Ideoloogia | Marksism-leninism, sotsialism | |
| Peakorter | Nõukogude Liit, Moskva | |
| Liikmeskond | {{{Liikmeid}}} | |
| Kodulehekülg | ||
| Ametlik ajaleht | Komsomolskaja Pravda | |
Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (lühend ÜLKNÜ (vene keeles Коммунистический союз молодёжи, pikemalt Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon, Nõukogude Liidu ainus massiline noorteorganisatsioon.
Ühing asutati 29. oktoobril 1918 ja kuni 14. juulini 1923 kandis ta nime Venemaa Kommunistlik Noorsooühing (VLKNÜ, vene keeles Российский коммунистический союз молодежи (РКСМ)). Seejärel sai ta nime, mida kandis laialisaatmiseni 1991.
Nõukogude Liidus oli 1970. ja 1980. aastatel umbes 40 miljonit 14 kuni 28 aasta vanust komnoort ehk kommunistlikku noort. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada koolis, sõjaväes või ettevõttes. Allorganisatsiooni ehk rakukese asutamiseks piisas kolmest komnoorest. Allorganisatsioonidest moodustati rajooni-, linna- ja teisi komsomoliorganisatsioone. Komsomoli allorganisatsiooni tegevuse organiseerimiseks ja plaanide kinnitamiseks toimusid koosolekud. Jooksva töö organiseerimiseks valiti keskkomitee, alla 10 liikmega allorganisatsioonis sekretär ja tema asetäitja. [1]
ÜLKNÜ ametlik ajaleht oli Komsomolskaja Pravda, mis ilmus Moskvas 6 korda nädalas. Eestis oli vastav ajaleht Noorte Hääl.
Sisukord |
Komsomoli juhid [muuda]
| Aasta | Liikmeid |
|---|---|
| 1918 | 22 100 |
| 1919 | 96 000 |
| 1920 | 400 000 |
| 1922 | 247 000 |
| 1924 | 500 700 |
| 1925 | 1 140 706 |
| 1929 | 2 317 358 |
| 1933 | 4 547 186 |
| 1939 | 8 245 787 |
| 1941 | 10 387 852 |
| 1944 | 6 058 177 |
| 1946 | 7 480 182 |
| 1950 | 10 512 385 |
| 1955 | 18 617 532 |
| 1962 | 19 095 064 |
| 1971 | 28 156 924 |
| 1974 | 32 744 407 |
| 1975 | 33 760 617 |
| 1976 | 34 826 000 |
| 1977 | 35 600 000 |
| 1978 | 37 040 000 |
| 1979 | 38 459 000 |
| 1980 | 39 572 000 |
| 1981 | 40 578 000 |
| 1982 | 41 361 000 |
| 1983 | 41 803 000 |
| 1985 | 41 944 000 |
ÜLKNÜ KK peasekretärid (-1938) ja I sekretärid (1938-1991):
- Jefim Viktorovitš Tsetlin, 29. oktoober – 14. detsember 1918
- Oskar Lvovitš Rõvkin, 15. detsember 1918 – 9. oktoober 1919
- Lazar Abramovitš Šatskin, 10. oktoober 1919 – 4. aprill 1921
- Pjotr Ivanovitš Smorodin, 5. aprill 1921 – 18. juuli 1924
- Nikolai Pavlovitš Tšaplin, 18. juuli 1924 – 16. mai 1928
- Aleksandr Ivanovitš Miltšakov, 17. mai 1928 – 24. aprill 1929
- Aleksandr Vassiljevitš Kossarev, 24. aprill 1929 – 23. november 1938
- Nikolai Aleksandrovitš Mihhailov, 23. november 1938 – 30. oktoober 1952
- Aleksandr Nikolajevitš Šelepin, 30. oktoober 1952 – 28. märts 1958
- Vladimir Jefimovitš Semitšastnõi, 28. märts 1958 – 25. märts 1959
- Sergei Pavlovitš Pavlov, 25. märts 1959 – 12. juuni 1968
- Jevgeni Mihhailovitš Tjaželnikov, 12. juuni 1968 – 27. mai 1977
- Boriss Nikolajevitš Pastuhhov, 27. mai 1977 – 6. detsember 1982
- Viktor Maksimovitš Mišin, 6. detsember 1982 – 19. juuli 1986
- Viktor Ivanovitš Mironenko, 19. juuli 1986 – 12. aprill 1990
- Vladimir Mihhailovitš Zjukin, 12. aprill 1990 – 26. august 1991
Komsomoli viis esimest juhti Tsetlin, Rõvkin, Šatskin, Smorodin ja Tšaplin vahistati 1937. või 1938. aastal, mõisteti rahvavaenlastena surma ja hukati. Kuues juht Miltšakov pidi 15 aastat olema GULAG-is.
Tunnustused [muuda]
Komsomol pälvis 1928. aastal Punatähe ordeni lahinguteenete eest kodusõja ja välismaise interventsiooni aastatel.
1931 pälvis komsomol Tööpunalipu ordeni omaalgatuse eest lööktöö ja sotsialistliku võistluse alal, mis tõi kaasa riigi rahvamajanduse arendamise esimese viisaastaku plaani eduka täitmise.
1945 pälvis komsomol Lenini ordeni väljapaistvate teenete eest kodumaa ees Suures Isamaasõjas ja suure töö eest nõukogude noorsoo kasvatamisel ustavuse vaimus sotsialistlikule isamaale.
1948 pälvis komsomol teise Lenini ordeni väljapaistvate teenete eest kodumaa ees nõukogude noorsoo kommunistlikul kasvatamisel ja aktiivse osaluse eest sotsialistlikus ülesehitustöös ning komsomoli 30. sünnipäeva puhul.
1956 pälvis komsomol kolmanda Lenini ordeni komnoorte ja nõukogude noorsoo suurte teenete eest sotsialistlikus ülesehitustöös, uudis- ja jäätmaade ülesharimisel.
1968 pälvis komsomol Oktoobrirevolutsiooni ordeni komnoorte ja nõukogude noorsoo väljapaistvate teenete ja suure panuse eest nõukogude võimu kehtestamisel ja kindlustamisel, kodumaa vaenlastega peetud sõdades ilmutatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest, aktiivse osaluse eest sotsialistlikus ja kommunistlikus ülesehitustöös, viljaka töö eest uue põlvkonna kasvatamisel Lenini ideaalidele andumuse vaimus ning komsomoli 50. sünnipäeva puhul.
Komsomol Eestis [muuda]
Eesti NSV-s oli ÜLKNÜ allorganisatsioon Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ). 1. jaanuaril 1978 kuulus sellesse 2657 allorganisatsiooni 153 932 liikmega.[3]
