Ökoloogiline katastroof
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2017) |
Ökoloogiline katastroof ehk ökokatastroof on inimtekkeline ehk inimtegevusest põhjustatud katastroof, mille tulemusel on keskkond ulatuslikult rikutud või võib ökosüsteem laialdaselt hävida. Ökoloogilist katastroofi võib nimetada ka keskkonnakatastroofiks.
Ökoloogilise katastroofi tingivad elukeskkonna (vee, õhu, pinnase) saastatus ja ressursside ülekasutusest tekkinud ressursside puudus.
Ökoloogilist katastroofi ei tohi segamini ajada loodusõnnetusega (looduskatastroofiga), mis on tingitud looduslikest põhjustest (nt orkaanist).
Inimese põhjustatud ökoloogilised katastroofid[muuda | muuda lähteteksti]
Tšornobõli katastroof[muuda | muuda lähteteksti]
Avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. See õnnetus oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala 7. taseme õnnetus.
Tagajärjed: radioaktiivne saaste, palju hukkunuid, mitmed haigused inimestel.[1] See katastroof saastas suuri alasid Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Saaste riivas ka Eestimaad. Piirkondadest, mis olid saastatud, evakueeriti üle 300 000 inimest. Plahvatanud reaktori ümber ehitati betoonsarkofaag.[2]
Deepwater Horizoni õlireostus[muuda | muuda lähteteksti]
22. aprillil 2010 uppus naftaplatvorm Mehhiko lahes Louisiana ranniku lähistel. Platvormil hukkus 11 inimest ja paljud teised said põletushaavu. See põhjustas ulatusliku keskkonnakatastroofi. Platvorm ise vajus mere põhja.[3]
Selle katastroofi põhjal on tehtud film "Deepwater Horizon".[4]
Prestige'i õlireostus[muuda | muuda lähteteksti]
13. novembril 2002 uppus naftatanker MV Prestige, uppumise põhjustas kere purunemine. Selle käigus lekkis tankerist 50 000 tonni õli. Leke saastas tuhandeid kilomeetreid rannikut Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis. See kahjustas ka kohalikku kalatööstust.[5]
Prudhoe lahe õlireostus[muuda | muuda lähteteksti]
2. märtsil 2006 avastatud õlireostus Alaskal Prudhoe lahes.[6] Toornaftat lekkis umbes 1 miljonit liitrit. Lekke allikaks oli torujuhtme sisekorrosioonist põhjustatud auk.[7] Leke avastati alles viis päeva hiljem, kui see oli juhtunud. See on siiani Alaska suurim leke. Usutakse, et nafta saadakse turvaliselt kõrvaldatud.[8]
Seveso katastroof[muuda | muuda lähteteksti]
Tööstusõnnetus 10. juulil 1976 Itaalias Milanos, mis põhjustas 6 tonni mürgiste kemikaalide (dioksiini) vabastamise õhku. See õnnetus põhjustas loomade surma (peamiselt kodulinnud ja küülikud) ja inimestele põhjustas see nahapõletikku.[9]
Katastroofi tagajärjel jagati saastunud piirkonnad tsoonideks. Mõne päeva jooksul leiti surnuna üle 3000 looma ja 1978. aastaks tapeti kokku üle 80 000 looma, et vältida kemikaali levimist toiduahelas. Ainult 15 last saadeti kohe haiglasse haigusilmingute tõttu. A-tsoonist 26 naist sunniti tegema aborti ning ülejäänud poolsada naist sünnitasid hiljem terved lapsed. See tsoon suudeti täielikult evakueerida augustikuu lõpuks ning seal olnud 1600 inimesest sai kannata nahahaigustega 447 inimest.[10]
"Seveso piirkonnast väljunud gaasipilv sisaldas hinnanguliselt ühte kilogrammi TCDD-d. TCDD on üks dioksiinitüüp, keemiliste ühendite perekond, mis on tööstusliku tegevuse kõrvalsaadus, nagu pleegitamine puidust paberimassi, prügi põletamine, metalli sulatamine ja keemiline tootmine. Dioksiin on universaalselt tunnistatud kantserogeeniks (vähktõbe põhjustav aine).Samuti on teada, et see põhjustab imetajatel reproduktiivseid, immuunsüsteemi ja arenguhäireid ning võib põhjustada tõsiseid maksaprobleeme inimestel, kes puutuvad kokku suures kontsertratsioonis ühenditega. Chloracne, tõsine nahahaigus, mis sarnaneb väga halva aknega, võib tuleneda ka ulatuslikust dioksiiniga kokkupuutest." [11]
Ok Tedi keskkonnakatastroof[muuda | muuda lähteteksti]
1984. aastal toimunud kaevandusreostus. Selle põhjustas jäätmepumpade süsteemi kokkuvarisemine.[12]
Bhopali katastroof[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bhopali katastroof
3. detsembril 1984 toimunud keemiakatastroof, mille käigus lekkis ümberkaudsetesse slummidesse 35 tonni toksilisi gaase. See põhjustas paari päeva jooksul üle 7000 inimese surma. Aastatega on selle tõttu surma saanud veel 15 000 – 30 000 inimest. Samuti tekkis terviseprobleeme poolel miljonil inimesel.[13]
Kingston Fossil Plant[muuda | muuda lähteteksti]
22. detsembril 2008 Roanne'i maakonnas Tennessee osariigis purunes tahkete jäätmete hoidlas tuhapüstik. Õhku paiskus 4 200 000 m3 kivisöe lendtuhka.[14]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Heiki Suurkask (23.03.2011). "Miljon inimest on surnud 1986. aasta Tšernobõli katastroofi tõttu". Eesti Päevaleht.
- ↑ Evgeni Kotenko. "Tšornobõli tuumakatastroofist möödub 31 aastat". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2017.
- ↑ "Deepwater Horizon oil spill".
- ↑ "Deepwater Horizon".
- ↑ "Prestige oil spill".
- ↑ "Prudhoe Bay oil spill".
- ↑ "Alaska hit by 'massive' oil spill".
- ↑ John Roach. "Alaska Oil Spill Fuels Concerns Over Arctic Wildlife, Future Drilling".
- ↑ "Seveso disaster".
- ↑ Mick Corliss (06.05.2019). "Dioxin: Seveso disaster testament to effects of dioxin". Vaadatud 04.11.2019.
- ↑ Marc Lallanilla. "Briefing: The Seveso Disaster".
- ↑ "Ok Tedi environmental disaster".
- ↑ "Indias meenutatakse 30 aasta tagust Bhopali gaasikatastroofi". Postimees. 03.12.2014.
- ↑ "Kingston Fossil Plant coal fly ash slurry spill".