Öös on asju
| Öös on asju | |
|---|---|
| Autor | Mati Unt |
| Illustreerija | Linda Elken |
| Kaane kujundaja | Linda Elken |
| Toimetaja | M. Altsoo |
| Päritolumaa | Eesti NSV |
| Keel | eesti, saksa, inglise, vene, prantsuse |
| Žanr | romaan |
| Kirjastaja | Eesti Raamat |
| Ilmumisaeg | 1990 |
| Väljaande tüüp | pehme köide |
| Lehekülgi | 224 lk |
| Mõõtmed ja kaal | 130 × 200 mm |
| ISBN | 5450011547 |
| Eelnev raamat | "Kuradid ja kuningad" (1989) |
| Järgnev raamat | "Doonori meelespea" (1990) |
"Öös on asju" on Mati Undi 1990. aastal ilmunud romaan.
Eklektilises ja mitmekihiliselt sümbolistlikus postmodernistlikus romaanis otsitakse tegelikkuse taga suurt lugu, mis annaks elule mõtte ja sügavuse. Kokkupõrge laheneb Lennart Meri välja mõeldud ajutise lahendusega.
Romaan on ilmunud ka 2010. aastal Mati Undi "Kogutud teoste" V osas (koos romaaniga "Doonori meelespea", kirjastus Hermes). Romaan tõlgiti 2006. aastal ka inglise keelde (tõlkija Eric Dickens, kirjastus Dalkey Archive Press).
Retseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandusteadlaste Epp Annuse ja Hasso Krulli väitel pani Mati Undi "Öös on asju" (koos Jaan Unduski "Kuuma" ja Peeter Sauteri "Indigoga") paika järgmise kümmekonna aasta piirid ja võimalused. Tegu on nn äärmustekstiga, mis tähendab, et selle tekstiloomeviis erineb tolle aja kirjandustraditsioonist ja ka lugejal tuleb muuta oma lugemisstrateegiat.
Kalev Kesküla hinnangul (aastal 1990) on "Öös on asju" eesti kirjanduse kõige iroonilisem teos. Kirjandusteadlane Neeme Lopp täpsustab, et teos on eriline ka selle poolest, et Unt jõuab just ise teksti luues kollektiivse argimütoloogia parodeerimiseni.
Ilmumise järel tekitas vastakaid arvamusi ka romaani postmodernistlik suund. Seda peeti puuduseks nii seetõttu, et see olevat liiga lihtsasti analüüsitav[1], kui ka paradoksaalselt keerulisuse tõttu[2].
Romaani kese on elekter, kuid see kese on näiline: algne plaan kirjutada romaan elektrist umbub ning järele jääb vajadus kirjutada, sest "millestki peab ju kirjutama". Elektri kirjutamisest saab asendustegevus, mille mõõtmed üha laienevad, kuni "sõnad tühjenevad tähendusest"[3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tiit Hennoste "Mati Unt. Mälestused ja lootused". Vikerkaar 1993, nr 12, lk 62
- ↑ Kalev Kesküla "Milleks Mati Undile viiul". Looming 1990, nr 6, lk 845
- ↑ Neeme Lopp (2004). "Asendussõnalisus ja teksti mõju" (PDF). Keel ja Kirjandus, nr 9. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 5.07.2014. Vaadatud 11.12.2012.
Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- Hasso Krull "Mimesist jäljendamas". Eesti Ekspress, 1. juuni 1990
- Kalev Kesküla "Milleks Mati Undile viiul". Looming, nr 6, 1990
- "Eesti kirjanduslugu" (toimetajad Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt). Koolibri 2001, lk 498
- Neeme Lopp "Kolm erinevat tekstiloomeviisi: Mati Unt "Öös on asju", Jaan Undusk "Kuum", Peeter Sauter "Indigo". Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool 2003
- Kalev Kesküla "Verest ja elektrist". Järelsõna Mati Undi "Kogutud teose" V osale, Hermes House 2010
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Neeme Lopp "Asendussõnalisus ja teksti mõju". Keel ja Kirjandus, nr 9, 2004
- Theo Schell-Lambert "Books. "Things in the Night"". The Village Voice Books, 28. veebruar 2006 (inglise keeles)
- Scott Esposito "Things in the Night" – raintaxi.com. Kevad 2006 (inglise keeles)