Õigeusu kihelkonnakool

Allikas: Vikipeedia

Õigeusu kihelkonnakool (vene keeles православная церковноприходская школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920. aastani Balti kubermangudes, sealhulgas ka tänase Eesti aladel eksisteerinud koolitüüp.

Õigeusu kihelkonnakoolid eksisteerisid iga õigeusu koguduse juures. 1846. aasta 26. jaanuaril andis Venemaa keiser Nikolai I korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse kihelkonnakool. Suurema territooriumiga maakoguduste äärealadele moodustati lisaks veel madalama õppetasemega abikoole. Kihelkonnakool eksisteeris koolitüübina ka luterlikus koolisüsteemis.

Ühe-klassilistes õigeusu-kihelkonnakoolides käisid lapsed koolis neli aastat, kaheklassilistes viis aastat. Abikoolides käisid lapsed tavaliselt kolm talve. 1870. aastal vastu võetud seaduse järgi pidid lapsed kooli minema 10-aastaselt. Pärast 1880. aastat hakati kooliiga langetama. Kihelkonnakoolis kestis õppeaasta 1. novembrist kuni 1. aprillini. Jõuluvaheaeg algas ajavahemikul 19.–22. detsembril ja kestis 19. jaanuarini[1].

Alates 1887. aastast alanud venestamispoliitikast toimus õppetöö kihelkonnakoolides vene keeles, välja arvatud usuõpetus, mida anti endiselt õpilaste emakeeles.

Arvulised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Õigeusu kihelkonnakoolide arv hakkas kiiresti kasvama seoses usuvahetusliikumisega 1840. aastatel. Kui 1848. aastal oli kolmes Balti kubermangus kokku 72 õigeusu kogudust, millest vaid 15 juures tegutsesid kihelkonnakoolid, siis 1851. aastal oli ainuüksi Liivimaa kubermangus juba 69 õigeusu kihelkonnakooli ja 1859. aastal 258 kihelkonnakooli.

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Sügisel 1917 läksid õigeusu kihelkonnakoolid üle eesti- ja lätikeelsele õppele, paljud neist aga lõpetasid koolihoonete võõrandamise tõttu Saksa okupatsiooni ajal töö.

Eestis andis Ajutine Valitsus võõrandatud koolihooned novembris 1918 kogudustele tagasi ja osa koolidest jätkas tööd, kuid 1920. aastal vastu võetud avalike algkoolide seadusega kihelkonnakoolid riigistati või munitsipaliseeriti ja muudeti tavalisteks algkoolideks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Koolielu 19. sajandil, novaator.err.ee, 12.12.2017

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Карпухина, С. Православные церковноприходские школы на территории Латвии в XIX веке. – Православие в Латвии: исторические очерки, 1. Рига, Балто-славянское общество культурного развития и сотрудничества, 1993, стр. 7–26.