Édouard Séguin

Allikas: Vikipeedia
Edouard Seguin.

Edouard Séguin (20. jaanuar 1812 Clamecy, Nièvre, Prantsusmaa28. oktoober 1880 New York) oli prantsuse arst ja õpetaja, vaimupuudepedagoogika rajaja.

Üliõpilasena oli ta prantsuse arsti Jean Marc Gaspard Itardi õpilane. Seguin oli veendunud, et kõik inimesed, hoolimata oma kaasasündinud puuetest ja haigustest on võimelised õppima. Tema tööd näitasid, et õpetamise abil on võimalik tugevdada füüsilist keha ja arendada sensomotoorset kordinatsiooni ka kõige raskematel patsientidel.

1837 aastal hakkas Seguin külastama Salpetriere'i varjupaika Pariisis, kus oli palju vaimupuudega lapsi, ning püüdis neid õpetada. 1839 rajas ta Pariisi, vaimupuudega lastele, kooli. See oli esimene taoline kogu maailmas, millest hiljem võtsid eeskuju paljud teised.

1846 ilmub Seguinilt esimene õpik Traitement moral, hygiène et éducation des idiots, kus ta ei tee olulist vahet puuetega ja ilma puueteta laste õpetamisel.

Seguin sattus 1848. aastal, seoses Prantsusmaa poliitilise olukorra muutusega, ebasoosingusse ning emigreerus 1850 Ameerika Ühendriikidesse. Ta leiab esialgu Clevelandis tööd arstina, kuid juba 1854 rajab ta esimese kooli raske vaimupuudega lastele New Yorki. Ta nimetatakse Pennsylvania Training School for Idiots juhiks.

1861 saab Seguin meditsiini doktori kraadi. Arstina on uurinud loomade termomeetria probleeme ning töötas välja füsioloogilise termomeetri.

Tema pedagoogilised ideed vajusid Euroopas peagi unustusse. Alles aastal 1900 avastas Itaalia arst ja õpetaja Maria Montessori need uuesti ning asus neid laiemalt tutvustama. Seguini ideedest sai ainest ka montessori pedagoogika.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Édouard Séguin, Traitement moral, hygiène et éducation des idiots. Paris 1846
  • Édouard Séguin, Report on Education. Vienna International Exhibition 1873. Washington 1875.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]