Äparduse rõõm
| Äparduse rõõm | |
|---|---|
| Autor | Valdur Mikita |
| Päritolumaa | Eesti |
| Keel | eesti |
| Kirjastaja | Greif |
| Ilmumisaeg | 2000 |
| Lehekülgi | 166 |
| Mõõtmed ja kaal | 148x210 mm |
| ISBN | 9985608321 |
"Äparduse rõõm. Keele ja kultuurimänge" on eesti kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita 2000. aastal ilmunud keelemänguline essee- või luuleraamat.[1]
Ehkki 2000. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuses ka Mikita doktoritöö "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias", millega "Äparduse rõõm" tugevalt seostub, on seda nimetatud siiski ta esikteoseks. Mikita enda sõnul on "Äparduse rõõm" "mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei passinud teadustöösse sisse kirjutada". Selles uurib Mikita semiootika, keele- ja luulemängude abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja kommunikatsiooniäpardusi: "Mind paelub semiootika mängulisus, see on element, mis minu meelest kuulub olemuslikuIt semiootika juurde. Semiootiliste mänguvõimaluste reserv mis tahes keele piirides on ammendamatu."[1] Aare Pilve sõnutsi oli teos "algselt mõeldud doktoritöö käigus tekkinud keele- ja kultuurimängude praktilise käsiraamatuna"[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Sven Vabar, "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga" Looming, nr 5, 2002
- ↑ Aare Pilv "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta" Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11, lk 22-47